Kõik sai alguse heategevusest…
Vaidlused teemal kus ja millal ilmusid maailma esimesed jõulupostmargid pole seni veel vaibunud. Kanada 1898. aasta postmargil näeme maailmakaarti, margi allservas on kiri “XMAS 1898”, mark ilmus 7. detsembril 1898. Tegelikult postmark oli pühendatud riigi uute postitariifide kasutuselevõtmisele.
Alates aastast 1912 alustati Šveitsis heategevuslike markide trükimisega. Markide tariifid olid leategevuslikulisaga.mis oli seotud just jõulupühadega. Nii korjati raha laste heaks. Hiljem laienes selliste heategevuslike postmarkide kasutamine Hollandisse. Siiski polnud sellised postmargid ametlikud riiklikute postiteenistuste väljaanded.
Kuigi esimene postmark nägi ilmavalgust juba 1840. aastal, hakkasid postiteenistused jõuluteemalisi maksevahendeid välja laskma alles pärast Esimest ilmasõda. Esimesed jõulumargid trükiti Euroopas läinud sajandi 20. aastatel.
Heategevust propageerivaid kleebiseid võis Eestist saadetud kirjadel ja postkaartidel näha juba 1924. aastal, kuid Eesti riiklik postiteenistus suutis esimese vabariigi ajal välja lasta vaid kaks jõulumarki, üks neist ilmus 1938. ja teine 1939. aastal.
1937. aastal ilmusid esimesed Austria jõulupostmargid, markide motiiviks olid zodiagimärgid. Järgnes. 1939. Aastal Brasiilia – markidel täht, ingel ja laps.
1941. aasta Ungari jõulupostmargid olid samuti heategevuslikud, korjati raha sõdurite heaks. Veel tasub märkida Ungari 1943. Aasta jõulumarki, see oli sisuliselt esimene postmark, kus motiiviks oli Jeesuse sünd.
Järgnes pikem paus jõulumarkide ilmumisel. Kuid 1951.aastal Cuba post taastas jõulumarkide traditsiooni. Järgnesid Haiiti (1954), Hispaania (1955), Austraalija ja Korea (1957).
1975. aastal ilmusid jõulupostmargid USAs, kuid markidel polnud märgitud tariifi. Probleem oli selles, et margid trükiti juba suvel ja polnud teada, millised võivad olla postiteenuste hinnad aasta lõpus.
Eelmiise sajandi 90-aastatel juba 160 maailma riiki lasi käibele omad jõulupostmargid.
Vahest tasub postmarke nuusutada…
2016. aasta jõuludeks pani Eesti Post käiku kaks jõulupostmarki – spetsiaalse piparkoogilõhnalise margi ja margi traditsioonilisejõulukuusemotiiviga. Indrek Ilvese kujundatud piparkoogimotiiviga ning piparkoogilõhnalist postmarki trükitiv600 000 tükki ning see maksis 0,65 eurot. Lisaks siseriikliku tariifiga jõulumargile ilmub ka jõulukuuse motiiviga Riho Luuse kujundatud Euroopa tariifiga (1,4 eurot) jõulumark, mille tiraažiks oli 200 000 tükki. Euroopa tariifiga mark oli erinevalt Eesti omast lõhnatu. Eesti Posti 2016. aasta jõulumargid trükkis Cartor Security Printing.
2016. aasta Eesti jõuluposti eripära oli veel ka selles, et Eesti Post paigaldas Rocca al Mare keskuses, Viru Keskuses, Tartu ning Tallinna Kaubamajas, Stockmannis, Mustamäe Keskuse Rimis ning Ülemiste Keskuse Rimis spetsiaalsed jõulu kirjakastid, kuhu oli võimalik postitada kirjad ja postkaardid oma jõulusoovid.
Kuna 2016. aasta piparkoogilõhnaline postmark osutus niivõrd populaarseks, et sai juba jõuludeks otsa, otsustas Eesti Post (OMNIVA) lõhnava jõulumargi traditsiooni jätkata. Erinevalt möödunud aastast oli 2017. aasta markidel ka eriline kujundus. Need postmargid olid kaneeli lõhnalised. Jõulumarkide komplekti hind oli 3 eurot kuid üksikmargi tariif oli 0,75 eurot. Jõulumarkide müügiga toetas OMNIVA SPS lasteküla. Kunstnik Indrek Ilvese kujundatud margikomplekti trükiti 350 000 tükki ehk jõulumarke sai kokku olema koguni 1,4 miljonit tükki.
Jõulumargid trükkis nagu ka eelmisel aastal Cartor Security Printing.Lisaks olid kõik komplekti kuuluvad postmargid erikujulised – tavapärase ristküliku asemel näiteks kuuse- ja jõuluehte kujulised. Komplekti kujundusse kuulusid ka meeleolukad kleepsud, mida sai jõuluümbrikule kaunistuseks lisada ning ka kaks „PAR AVION” kleepsu ümbriku jaoks juhuks, kui kirjad saadeti välisriikidesse. Koos markidega ilmus ka esimese päeva ümbrik ning Tallinna postkontoris oli kasutusel ka esimese päeva tempel. Kindlasti lisas kaneelilõhnaline mark soojadele jõulusoovidele veelgi rohkem emotsiooni.
Jõulumarkide traditsioon jätkub …
2022. aasta Eesti jõulupostmargid ilmusid 20. oktoobril. Postmarkide kujunduslikus motiiviks kasutas kunstnik Made Balbat kaitseinglid. Marke trükiti 400 000 siseriikliku postitamise tarbeks ja 150 000 välismaale saatmiseks. Ja nagu on juba saanud tavaks iga uue postmargi või margisarja ilmumise päeva ilmestab Esimese Päeva Ümbrik (FDC) ning eritempel. Sellel aastal on jõulumarkidel eriline tähendus – täpselt 30 aastat tagasi ilmusid taasiseseisvunud Eesti Vabariigis jõulumargid. Eesti sai taas omad jõulumargid 12. detsembril 1992. margikujunduseks oli jõulupuu. Markide hinnaks oli 30 senti ja 2 krooni.
Taasiseseisvunud Eesti esimesed jõulumargid ilmusid 1992. aastal ja esialgu kujutati markidel enamasti kirikuid. Alles 1996. aastal ilmus esimene jõulumuinasjutu motiiviga postmark.
1994. aasta jõulupostmargid vahetult peale ilmumist sai traagilise sündmuse tunnistajaks. Tuulisel Läänemerel läks põhja parvlaev Estonia. Ühele 1994. aasta jõulumargile (2.50) tegi Eesti Post ületrükki lisa(heategevusliku) maksuga 20 krooni.
1999. aastal muutusid jõulupostmargid loterii piletiteks, igal margil oi kuuekohaline number. Loosiauhindadeks olid rahalised auhinnad.
Eesti Piibliselts tutvustab jõulumarkidel Pühakirja
Aastast 1975 kujundas Eesti Piibliseltsi jõulumarke (piiblimarke) kunstnik Uno Roosvalt. Näiteks eelmisel aastal oli jõulumarkidel kunstnik Mikk Leedjärv. Margiplokil näeme ja loema Piibli kirjakohta Luuka 2:10, mis kuulutab Jeesuse sündi ja seda lugeda Wastse Testamendi tõlkes aastast 1686, praegu kasutusel olevas tõlkes, aga ka uues proovitõlkes. Sama tekst on ka soome, vepsa, liivi ja veel mõnes soome-ugri keeles. Tekstid seovad tervikuks soome-ugri motiivid.
Kanada jõulumargil tõmbab Eesti jõuluvana piipu!
Huvitav on märkida, et Kanada postiametiga oli eestlastel oli aastaid tagasi kana kitkuda. Kui kanadalased olid paljude rahvaste jõulukombeid tutvustavad margid müüki lasknud, selgus kole lugu – Eesti jõuluvana tõmbas piipu.
Eesti kogujad üritasid isegi rahvusvahelist skandaali korraldada, et miks on meid pandud suitsetamist propageerima. Siiski suurt skandaali ja jama ei tulnud.
Killukesi laiast maailmast
Postmargi sünnimaal Inglismaal (esimene postmark 1840) on pikaaegsed tavad jõulumarkide väljaandmisel. 1996. aastal anti välja ilus seeria “Christmas 1996”. Seerias on viis marki (20, 26, 31, 43 ja 63 penni, kunstnik Laura Stoddart). Esimesel margil on kujutatud kolme Hommikumaa Tarka, teisel kuulutust, 31-pennisel margil on kujutatud teekonda Naatsaretti ja 43-pennisel Kristuse sündi. Viimasel margil näeme lambakarjuseid.
Sama aasta Soome jõulupostmarkide sari koosnes kolmest margist (kunstnik Mauri Kunnas, 2 marka, 2,8 marka ja 3,2 marka). Meie naabritel, Läti Postilt tuli 1996. aastal kolm uut mitmevärvilist jõulumarki (kunstnik Signe Ermane, 6 santiimi, 14 ja 20 santiimi), mis trükiti Inglismaal. Sama kenad jõulumargid lasti käibele ka Leedus (kunstnik I. Naciulyte). 1,2-litisel margil näeme pöialpoissi valgel hobusel, taamal maamajad.
1996. aasta oli eriti kireva jõulumarkide poolest. Vatikani Post lasi käibele soliidse jõulumargi. 750-liirisel margil on hispaania maalikunstnik Murillo (1618-1682) maal “Kristuse sünd”. Maali originaal asub Vatikani Muuseumi kogudes, kuid pole vaatajatele välja pandud. Seega siis ainulaadne võimalus seda maali näha. Margi mõõtmed 45×33 mm, trükiarv 450 000 ja trükitud on see Kanadas.
Sellise värvirikka jõulumarkide ülevaate võib koostada lausa iga aasta ja iga riigi kohta.
Koostas Samuel Golomb, filatelist aastast 1967