Jõulud pühitsevad Kristuse sündi ning on alati olnud üks kogu maailma lemmikpühadest. Usutakse, et jõulude maagilised sündmused hoiavad inimeste südamed täis rõõmu ja värskust. Need sündmused on tekkinud läbi aegade ja erinevate traditsioonide. Kuusk, täht, jõuluvana ja piparkoogimehike on kõigest mõningad nähtused, mis moodustavad ühtse jõulumeeleolu.
Saksamaa
Sakslaste jaoks on jõulud kõige tähtsamateks pühadeks koos perega. Alates detsembri algusest lõhnab kõikjal jõulude järele. Avatakse jõululaadad, kaunistatakse jõulupuud. Lapsed saavad endale advendikalendri (Adventskalender), milles on iga päev väike kingitus või maiustus. Tuntud on ka sakslaste advendipärg (Adventskranz). Advent, mis tähendab tulemist, on neljanädalane periood enne jõule. Igal advendi pühapäeval süüdatakse uus küünal.
Enamikes kodudes on ka väikesed sõimed, mis kujutavad talli, kus Jeesus sündis. Jõulude kõrghetkeks on jõululaupäev. Sel õhtul istub kogu pere koos. Süüakse, käiakse kirikus ja jagatakse kätte kauaoodatud kingitused. Esimesel ja teisel jõulupühal külastatakse vanemaid, vanavanemaid ja sõpru.
Hispaania
Algupäraselt said Hispaania lapsed kingitusi 6.jaanuaril. Hiljem nihkus see meie jaoks tavapärasele ajale. Andaluusias ja Extremaduras lauldakse tänavatel jõululaule (villancicos). 24.detsembri öösel toimub kõikjal kesköömissa.
Kaunistatud puud ehivad küll hispaanlaste tubasid, kuid jõuluvana seal ei tunta. Kinkide jagamine toimub alles Kolmekuningapäeval. Kingitused on peidetud nn “Saatuse urni”, mis sisaldab ka “tühje loose”. Igaüks võib urnist tõmmata nii kaua pakikesi, kuni ta õige üles on leidnud. Omal kohal on ka flamencomuusika ja Turron – teatud sorti türgi mesi.
Austraalia
Austraalia on multikultuurne ühiskond, kus valgetest jõuludest tuleb kahjuks loobuda. Jõuludel on siin osaliselt mütoloogiline, osalt maagiline ja religioosne tähendus. Paljud pered söövad rannas jõulutoite. Pärastlõunal ujutakse või mängitakse kriketit. Ka Austraalias kogunevad inimesed, et laulda küünlavalgel üheskoos jõululaule.
Ameerika
USA osariikides on tänu oma kirevale rahvusele jõulupidustused küllaltki erinevad. New Orleansis marsitakse läbi linna suure härjaga, kes on kaunistatud astelpõõsa okste ning paeltega sarvede otsas. Alaskal kantakse teiba otsas tähte ukselt uksele ning seda jälitavad Herodese mehed, kes üritavad tähte enda kätte saada. Asumaalased kaunistavad oma ukseesised tihti ananassidega, et tähistada oma külalislahkust. Havail algavad jõulud Jõulu Laeva tulekuga, millega saabub palju reisijaid, nende hulgas ka Jõuluvana. Ja veel palju muud.
Kreeka
Kreekas käivad lapsed 24.detsembril trummide ja kelladega mööda tänavaid, laulavad kiidulaule, mis toovad õnne (Kalanda) ja saavad selle eest väikseid kingitusi. 12 ööd järgemööda süüdatakse Kalikanzaride (majavaimud) kaitseks jõulutuli.
1.jaanuaril koputavad vitsaga varustatud lapsed majaperemeestele õlale ja saavad selle eest taas koogitükikesi, pähkleid või raha. Kingituste jagamine toimub Kreekas 1.jaanuaril.
India
Indias on jõulupidu rõõmus ja värvikirev, mida saadavad pidev muusika ja tantsuetendused. Majad kaunistatakse elektriküünaldega. Kuuse asemel viiakse tuppa mangopuu või mõni muu taim aiast. Goas ehitakse ka palmipuutüved elektriküünaldega.
Taani
Siin külastab lapsi Julemand, kes toob kingitusi. Teda abistavad paljud sõbralikud punase mütsiga päkapikud. Kui Taani pered piduliku õhtusöögi kallale asuvad, on iseenesestmõistetav, et päkapikkudele serveeritakse kausitäis riisiputru. Nendel inimestel, kes jõule tähistada ei taha, läheb kehvasti, sest päkapikud loobivad nende pihta pähkleid.
Gröönimaa
Siin elab jõuluvana maa-aluses koopas keset lund ja jääd. Gröönimaa jõuluvana ei tee ainult ise kingitusi, vaid ootab, et ka talle kingitusi saadetakse. Eriti armastab ta vanu lutte, mille saatmisega lapsed jõuluvanale tõestavad, et nad on beebikingadest väljas.
Jõulutraditsioonid on kogunenud rohkem kui poolest tosinast kultuurist mitme sajandi vältel. Traditsioonidesse süvenedes liigutavad inimest jõuludega seotud tunded, sümbolid ja tähendused – kõik, mis annavad sellele pühale elavust ja harmooniat. Siiski, olenemata kohast ja riigist, pakatavad jõulud kõikjal lõbust ja pidulikkusest ning kannavad endas usku, lootust ja armastust.